Liitu uudiskirjaga

Uudiskiri sisaldab infot kaubavaliku ja müügiaegade kohta Tallinnas
Me ei edasta teie andmeid kolmandatele osapooltele

Kasulikku lugemist

Kartulitoitude valmistamine.

Kartulitoidud.

Kartul on tervislik toiduaine, temas esineb inimorganismile hästiomastatavaid valke, kasulikke süsivesikuid, soolestikku puhastavaid kiudaineid, 30 erinevat mineraali ning B ja C-grupi vitamiine.

Kas kartuli söömine teeb paksuks?

Kartuli söömine ei tee paksuks, sest toitumisteadlaste arvates peaks inimene sööma 300 g kartulit päevas, see aga annab vaid 216 kcal, meie päevane vajadus on aga 2000-2500 kcal.

Retsepte:

Ahjuroad kartulist

Kartulikotletid

KEEDETUD KARTULID.

Milliseid kartuleid keeta?


Keetmiseks on kõige paremad 4-5 cm läbimõõduga kartulid, suuremaid peab keetmiseks tükeldama. Suvist värsket kartulit ei peaks koorima, sest koore all leidub rohkelt C-vitamiini. Ka sügisesi kartuleid võib keeta koorega või siis võtta õhuke koor. Kuid kevadel, kui kartulil idud hakkavad kasvama, kuhjub mugula silmadesse inimesele kahjulikku ainet solaniini, mistõttu kevadisi kartuleid peaks koorima ja hoolikalt eraldama silmad. Ka roheliseks muutunud mugulad ei kõlba toiduks neis sisalduva solaniini tõttu.

Kuidas kartuleid keeta?

Kartulid tuleks koorida vahetult enne keetmist, sest C-vitamiin hävineb vees seistes kiiresti. keetmiseks tuleb võtta kas email- või teraspott, alumiiniumpotis võivad kartulid keetes siniseks minna. Pange potti vesi ja laske see keema. Kartulid asetage keevasse vette nii, et vesi neid napilt katab. Pott võiks olla täidetud 2/3 ulatuses, siis ei hakka keeduvesi pliidile üle keema. Külma vette pannes hävib palju C-vitamiini. kartuli lagunemine keetmisel oleneb sordist ja kasvutingimustest, lagunevad sordid on näiteks `Läti Varane Kollane`, `Adretta`, `Maret`, `Ando`, mittelagunevad aga `Reet`, `Laura`, `Princess`. Kuival suvel kasvanud kartulid lagunevad rohkem kui vihmasel aastal.

Mittelagunevat kartulit tuleb keeta suurel tulel, mulinal, et kartul ei vinduks ja vettiks. Lagunevate kartulite keetmisel võiks kuumust vähendada ja keeta veidi aeglasemalt, et mugulad keeduvette laiali ei pudiseks.
Kui soovite muredaid kartuleid, aga poti juures passida ei viitsi, tuleks hankida aurutusrest.

Umbes 20 minutit peale keema hakkamist tuleks kontrollida, kas kartul on pehme ning kui nad on pehmed, vesi ära valada ja pott ilma kaaneta umbes 10 sekundiks tulele panna, siis potti raputada ning jätta see ilma kaaneta natukeseks seisma, et ülearune vesi ära auraks, muidu muutuvad kartulid vesiseks. Peale võib panna puhta rätiku.

Kartulite lagunemise vältimiseks võib keeduvette panna tilga äädikat või natuke sidrunhapet, kurnata tuleks nad enne päris pehmeks saamist ning lasta siis järelvalmida rätiku all aurus. Soola võiks lisada keetmise teisel poolel. Meresool ja mineraaliderikas sool võib soodustada tumenemist. Tumenemise vältimiseks võib keeduvette ka veidi piima lisada.

Keedukartuliks sobivad: 'Ando', 'Ants', 'Anti', 'Maret', 'Reet', 'Piret, 'Gala', 'Birgit', 'Solist', 'Salome', 'Adretta', 'Romera', 'Flavia', 'Satina', 'Princess', 'Secura', 'Madeleine', 'Manitou', 'Fontane', 'Red Baron', 'Arielle', 'Varane Läti Kollane',`Laura`.

AHJUKARTULID.


Ahjus küpsetamisel kaotavad koorega kartulid oma toiteväärtusest väga vähe ja nad on väga maitsvad. Suuri kartuleid küpsetatakse koorega, fooliumisse pakitult, neisse pannakse ka täidist ja neid serveeeritakse tervelt. Paksema koorega sorte nagu 'Läti Varane Kollane', on soovitav siiski koorida. Ahjukartulitel tuleks peale koorimist ja pesemist lasta rätikul veidi taheneda ja panna siis nad sektoriteks lõigatult õlitatud pannile (küpsetuspaberile), maitsestada soola, kartulimaitseaine, küüslaugupulbri või ürtidea. Ilusa kuldpruuni ja maitsva toidu saab, kui kartuleid üle pintseldada maitsestatud toiduõliga. Ahju panemisel peaks ahju temperatuur olema 230-250º, sellises kuumuses küpsevad nad pehmeks 20-30 minutiga. Madalama temperatuuri juures kuivab toit ära ja ei jää maitsev.

Ahjukartuliks sobivad: 'Ando', 'Anti', 'Quarta', 'Agria', 'Laura', 'Maret', 'Juku',  'Varane Läti Kollane'.

Veel retsepte:  AHJUROAD KARTULIST

KARTULIPUDER.


Kartulipuder on maitsev ja eestlastele omane toit, kuid selle tegemisel peab arvestama, et C-vitamiinist jääb alles ainult umbes 15 %. Pudru tegemiseks sobivad muredad sordid. Mittemuredast kartulist puder jääb tükiline. Kui putru tehakse, peaks sordi valikul arvestama ka sellega, kas putru süüakse veel järgmiselgi päeval. Näiteks sordist 'Läti Varane Kollane' tehtud puder on pehme ja pannil kergesti soojendatav ka teisel päeval. Sordist 'Maret' tehtud puder aga on küll väga maitsev esimesel päeval, kuid teisel päeval läheb ta kõvaks ja klimpi.

Pudru jaoks tuleb kartulid korralikult pehmeks keeta, valada vesi ära, lasta hetkeks tulel seistes ülearune niiskus välja aurata ja siis puruks tampida ning lisada kuum piim, sool ja maitseained, soovi korral võid. Külma piima lisamine teeb pudru kleepuvaks ja halliks. Puder on väga maitsev, kui teda vahustada, kuid seda ei tohi teha köögikombaini noateraga - see teeb pudru libedaks ja kleepuvaks. Kuna kartulipudrus hävib suur osa C-vitamiini, tuleks teda süüa koos vitamiinirohke toorsalatiga. Järelejäänud pudrust võib valmistada järgmisel päeval vormirooga, kotlette ja sellest saab teha ka kartulimuretaigent küpsetiste tarvis.

Kartulipudruks sobivad: 'Ando',' Ants', 'Maret', 'Piret', 'Satina', 'Adretta', 'Varane Läti Kollane', 'Mats', 'Vigri'.

KATULISALAT.


Kõige maitsvam kartulisalat tuleb, kui kasutad mittelagunevaid väikesi kartuleid ja keedad neid koorega. Keetmise ajal peaks lisama soola, kartuleid tuleks koorida kuumalt ja siis maha jahutada. Muredad sordid ei sobi, sest nad lagunevad segamisel ja imavad endasse salatikastme. Eriti maitsva salati saab suvisest värskest kartulist. Salatisse võiks veel lisada redist, murulauku, rohelist sibulat, värsket kurki, kupatatud seeni või õunakuubikuid, samuti võib sinna lisada veel keedetud porgandit, hernest, muna, liha ja vorsti. Salatikastmeks võib kasutada hapukoort, maitsestamata jogurtit, majoneesi või nende segusid, ürtide ja äädika või sidrunhappega maitsestatud õli. Pildil olevas salatis on kasutatud sinise sisuga kartulisorti "Blue Congo" ja äädika-õlikastet.

Salatikartuliks sobivad: 'Anti', 'Salome', 'Princess,' 'Arielle', 'Ants', 'Reet', 'Nicola', 'Impala', `Blue Congo`, `Laura`, `Solist`.

FRIIKARTULID.

Friikartulid on küll maitsvad, kuid nad ei ole oma suure rasvasisalduse tõttu tervislikud. On siiski olemas spetsiaalseid friikartulisorte, mis ei ima endasse nii palju õli. Friikartuli kuivainesisaldus peaks olema 23 %, kui kuivainet on liiga vähe, siis jäävad nad liiga pehmeks ja kui palju, siis jälle lähevad puiseks. Muredast sordist tehtud friikartulid lagunevad ära. Friikartulite tegemiseks on müügil spetsiaalsed potid, kuid neid saab teha ka tavalises potis, kui õli kuumuseks saavutatakse 190 - 200º. Kooritud mugulad tuleb ribadeks lõigata, pesta ja rätikuga kuivatada ja siis kuumutada 150-200º õlis umbes 12 minutit. Peale väljavõtmist võib neile puistata friikartulimaitseainet või soola. Korralikud friikartulid on pealt krõbedad ja pehme sisuga. Liigne friikartulite tarbimine põhjustab kiiret vananemist, veresoonte lupjumist ja ateroskleroosi. Õli ei tasuks korduvalt kasutada, sest korduval kuumutamisel tekivad õlis vähkitekitavad ained.

Friikartuliks sobivad: 'Reet', 'Piret', 'Madeleine', 'Manitou', 'Fontane', 'Agria', 'Helena', 'Quarta'.

PRAEKARTULID.


Praekartulid ei ole ka just tervislike toitude varasalvest, kuid on üks kiirem  ja lihtsam kartulitoidu valmistamise viis. Praekartuliks ei sobi lagunevad sordid. Praekartuleid võib teha nii tooretest kui keedetud kartulitest. Toorest kartulist praekartuli tegemisel peaks kartuliviilud külma veega pesema ja siis rätikuga kuivatama ning panema pannile alles siis kui rasv on kuum. Kartuleid ei tohi olla liiga palju, muidu kipuvad osa neist tooreks jääma, pannil peab jääma ruumi neid kiiresti ja kergelt segada. Praadimine peaks toimuma üsna suurel kuumusel. Umbes poole praadimise ajal võiks lisada tükeldatud sibulat. Sool või kartulimaitseaine lisada alles praadimise lõpus. Kaant võiks kasutada umbes poole praadimise ajal, et tükid paremini pehmeneksid, kuid lõpupoole võiks selle jälle ära võtta, et kartulid krõbedaks muutuksid. Maitsestamiseks sobib maitseroheline, praekartulitele võib praadimise lõpus lisada veel muna või juustu.

Praekartuliks sobivad: 'Reet', 'Birgit', `Gala`, `Laura`, 'Solist', 'Salome', 'Romera', 'Flavia', 'Princess', 'Sekura', 'Madeleine', 'Manitou', 'Fontane', 'Red Baron'.

Veel praetud kartulitoite