Kartuli kasvatamine koduaias või -põllul

Kartuli kasvatamine ei ole raketiteadus, et see aga õnnestuks, peab üht-teist siiski teadma.
Väikekasvataja, kes tahab endale ise kartulit kasvatada, peaks valima võimalikult haiguskindla sordi, sest kartulil on palju haigusi ja kahjureid.  Üks ohtlikumaid haigusi on lehemädanik, mis võib saagist isegi ilma jätta. Kuigi välismaalt tuuakse sisse palju erinevaid sorte seemnekartuleid, soovitaksime  siiski valida Eestis aretatud sordid, sest need vastavad meie maitse-eelistustele ja on kohanenud meie kliimaga.

Hea maitsega muredad kartulid on ´Adretta´, ´Maret´, ´Piret´, ´Ando´, ´Jõgeva kollane´. Poolmure on näiteks ´Ants´, meie oma talus kasvatame ´Galat´. Tugevamad, mittelagunevad kartulid on ´Laura´ ja ´Reet´, ´Tiina´, ´Teele´. Neist  ´Gala´ ja ´Laura´ on kiduussikindlad.

Seemnekartul

Kvaliteetne seemnekartul on haigustest vaba, sealt on välja sorteeritud defektide, haigustunnuste ja ebakorrapärase kujuga mugulad. Seemnekartul tuleb panna  1-2 kihiliselt kastidesse ja hoida valges ruumis 3-4 nädalat +10 – +13° juures, sest valges ja jahedas kasvavad elujõulised idud, pimedas venivad idud välja. Liiga kuivas ruumis idud kärbuvad, liiga niiskes aga kasvavad juured ja arenevad haigused.

Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist (pH 5,0-6,0) mulda. Sobivad parasniisked saviliiv- ja kerged liivsavimullad. Ei sobi põuakartlikud,  rähksed ja paepealsed mullad, raske lõimisega gleimullad ning tubamullad.

Millal kartul maha panna?

Kartulivaod peaks olema haritud vähemalt 25 cm sügavuselt. Mulla temperatuur peaks olema vähemalt +8°. Varajasel kartulil võiks ajada vaod ette, eelsoojenema. Ka idanenud mugulad võiks tõsta üheks ööpäevaks umbes 20-25° juurde sooja. Ainult et kontrast mulla soojuse vahel ja mugulate soojuse vahel ei tohiks olla väga suur, et kartul ei satuks stressi.  Varase kartuli võiks kiirema saagi saamiseks katta kattelooriga. Parimaks maha paneku ajaks loetakse aega, mil toomingas õitseb. Tihedus oleneb vao laiusest, tavaliselt 3-4 mugulat meetrile. Mulda tuleks viia ka toitaineid. Toitainete puuduse korral muutuvad taimed haigustele vastuvõtlikuks, maitse ja säilivus halveneb. Kasutama peaks hästi lagunenud komposti ja spetsiaalset kartuliväetist. Värsket sõnnikut ei tohi panna.

Spargelkartuli mahapaneku iseärasused:

Kuna spargelkartuli tärkavad idud on nõrgemad ja peenemad kui tavalisel kartulil, siis tuleb tema maha panekul tõmmata vaod pealt maha, tasapinnaliselt siledaks. Kui spargelkartul on tärganud, tuleb vaod üles  mullata üles järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas kartul kasvab, taimede pealsed ei tohi muldamisel üleni mulla alla jääda.
Siit saad lähemalt lugeda spargelkartulist

Kartuli-lehemädanik

Kartuli lehemädanik on üks kartulihaigusi, mis hävitab tihti kartulipealsed enne kui saak on suureks kasvanud. Lehemädaniku teket saab kuni 30% vähenda, kui kasutada tervet seemet, kartul eelidandada, panna vara maha ja ka aegsasti koristada. Kartulid ei tohiks kasvada liig tihedalt, kasvukoht ei tohiks olla umbne, tuul peaks pääsema peale vihma kartulitaimi kuivatama. Põld peaks olema umbrohuvaba.

Kartuli umbrohutõrje

Umbrohtu saab tõrjuda kõplamise, äestamise ja muldamisega.  Umbrohust tuleks vabaneda, sest umbrohtunud põllul levivad haigused ja kahjurid ja kartulit on raske koristada. Üks ohtlikumaid kartulikahjureid on traatuss, mille kahjustused tunneb ära kartulisse uuristatud peenikeste käikude järgi. Traatuss levib kõige rohkem orasheinasel põllul.  Traatussi kahjustuste vältimiseks tuleb orashein põllult hävitada ja hoida põld umbrohuvabana mitu aastat. Naksurlaste vastseid saab hävitada ka mulla korduva mehhaanilise liigutamisega mustkesal.

Millal kartul üles võtta?

Kartul tuleks koristada siis, kui mugulad tulevad kergesti varre küljest lahti ja koor on kinni. Pealsed tuleks eemaldada vähemalt 2 nädalat enne kartuli üles võtmist, või kui need kolletuma hakkavad.  Kui pealsed on näiteks kartuli-lehemädaniku tõttu hävinud, siis ei tohi enam kaua oodata, kui koor on kinni, tuleb kartul koristada. Pärast koristamist tuleks mugulatel lasta kuivada 12-15 päeva õhurikkas pimedas jahedas kohas, 12-14° juures. Toidukartul ei tohi olla valguse käes ja tõmbetuules. Valguse mõjul muutuvad kartulid roheliseks ja neis tekib mürgine aine solaniin. Selline kartul söögiks enam ei kõlba. Küll aga võib roheliseks lasta minna seemnekartulil. Pärast paarinädalast seismist sorteerige kartuli hulgast välja katkised, mädanikuga,  väikesed ja haiged mugulad ning ka seemnekartul, kui soovite seda kevadel jälle maha panna. Seejärel paigutage kartul hoiuruumi.
Siin on nõuanded säilitamiseks.

Vaata ka videot, kuidas meie kartulipõllul masin ilma juhita töötas! 😀