Õunapuude lõikamine
“Kas õunapuid peab lõikama?”
Õunapuid ei pea tingimata lõikama, aga kui soovite saada suuri ja ilusaid õunu, siis oskuslik lõikamine annab hea tulemuse ning tagab ka õunapuude pika eluea. Meil on õunapuude lõikamisel pikaajaline kogemus, oleme oma õunaistandikus seda ligi 30 aastat praktiseerinud, lisaks käime pidevalt ka täienduskoolitustel Eesti tippspetsialistide juures. Siit saab lugeda, milliseid koolitusi me oleme läbinud.
Piia on lõpetanud Luua Metsanduskooli puukooliaedniku eriala ja omab “Aednik, tase 4” kutsetunnistust nr. 154658. Piia on ka vabariikliku puuviljanduskomisjoni ekspertliige.
Õunapuude lõikamise õppepäev
10. märtsi grupp on täis!
Sooviavaldusi võib siiski saata, kui huvilisi koguneb piisavalt, on võimalik, et teeme veel ühe õppepäeva.
Ole oma õunapuudele hea omanik ja õpi neid õigesti lõikama! Õppepäeval räägime õunapuude hooldusest ja lõikamisest mitme kandi pealt. Päev kestab 2-3 tundi, kuni kõik küsimused vastused saavad.
Registreeri ennast meili teel, saadame sulle makseandmed, peale osamaksu tasumist on sinu nimi kirjas! Täpsemad koordinaadid kohale tulemiseks ja muu info saadame paar päeva enne õpet.
Milliseid vahendeid on õunapuude lõikamiseks vaja?
Töövahenditest tuleb hankida teravad oksalõikamiskäärid, saag (spetsiaalsed on müügil aianduskauplustes), terav aianuga ja redel. Kauplustes pakutakse ka ladvalõikamiskääre, meie aga sellist ei soovita, sest nendega jäävad ebatäpsete lõigete tagajärjel tüükad, mis tekitavad hiljem probleeme. Soovitame pigem investeerida korralikku redelisse. Samuti peaks olema olemas haavamastiks või aiavaha lõikehaavade määrimiseks, selleks sobib viimaste puudumisel ka vesilahustuv värv. Kuigi osad aednikud ütlevad, et lõikehaavu määrida ei ole vaja, siis meie kogemused näitavad, et määritud lõikekohad ei nakatu nii kergesti seenhaigustesse ja paranevad paremini. Määrida võiks üle kõik 4 cm ja suurema läbimõõduga lõikehaavad, mastiksist tekkiv kaitsekiht kaitseb haava niiskuse eest, viimane on soodustavaks teguriks haiguse arengul. Määritav lõikehaav peaks olema kuiv.
Millal võib õunapuid lõigata?
Paras aeg sellega alustada on märtsis ja aprillis kui suured külmad ja talvekahjustuste oht on juba möödas. Lõigata ei ole soovitav temperatuuril alla -5 kraadi, sest siis võivad okstesse tekkida lõhed, mis hiljem halvasti paranevad. Lõikama võib hakata siis, kui temperatuur on nulli ümber ja tugevaid öiseid külmasid enam ei ole, soovitavad on väikesed plusskraadid. Pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni õunapuid tavaliselt ei lõigata, sest siis on vaja toitaineid lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Puu seisukohalt on parim aga suvine lõikus, mida võib teha alates jaanipäevast augustini.
Kui palju lõigata?
Lõigata tuleb parasjagu, mitte liiga vähe ega ka liiga palju. Liiga vähe lõigatud puu kasvatab paljudel juhtudel kiiresti kõrgusesse vertikaalseid oksi, mis kannavad vähe saaki ja murduvad kergesti. Liiga tugeva lõikuse tagajärg on aga võrsete ja vesivõsude tugev kasv ja võra tihedaks muutumine. Hästi kannab vilja horisontaalsete okstega puu, mille vahele on jäetud piisavalt ruumi valguse ligipääsemiseks. Ära ei tohiks lõigata väikeseid viljaoksi, muidu võite saagist ilma jääda.
Mida lõigata?
Põhireegel lõikamiseks on see, et võrast tuleb välja lõigata:
- kuivanud, murdunud ja haigustunnustega oksad
- konkureerivad, ligistikku kasvavad paralleelsed oksad
- üksteise vastu hõõrduvad ning risti kasvavad oksad. Ristuvatest ja hõõrduvatest okstest lõigata välja need, mis on nõrgemad, rohkem hõõrdunud või kasvavad vales suunas.
Meie lõikame ära ka otse üles suunduvad või alla rippuvad oksad, sest meie kogemus ütleb, et otse üles kasvavad oksad annavad vähe saaki, alla suunduvad oksad küll kannavad saaki, aga õunad on väiksemad ja vähem värvunud.
Kuidas lõigata?
Lõigatud kohta ei tohi jääda tüügast (fotol keskel), sest selle kaudu tungivad puusse haigused. Tüükast võib kasvada luuataoline moodustis või hakkab seal arenema seenhaigus. Samuti ei tohi lõikehaav olla väga sügav (fotol paremal), sest selline haav kasvab kinni halvasti.
Kärpimislõige tuleks teha üldjuhul väljapoole kasvava punga pealt, umbes 0,5 cm kauguselt kasvupungast, poolviltu.
Üheaastaseid oksi ei ole soovitav kärpida näiteks sortidel “Cortland”, “Krista” ja “Auksis”, sest nemad kannavad õunu eelmise aasta võrsetel. Kui eelmisel aastal on olnud võrsete kasv viles ja need on jäänud väga lühikeseks, on samuti parem neid mitte kärpida. Kui õunapuu võra läbimõõt vajab vähendamist, siis ära kärbi oksi lühemaks, vaid tee pigem harvenduslõiget, lõigates tagasi sobiva külgoksani.
Lõikehaavad peavad olema siledad. Eelmise suve võrseid, üheaastaseid pikki oksi võib kärpida kolmandiku võrra, kui need on väga pikad (üle 50 cm). Nii arenevad hästi oksad ning külgpungad ja seda on soovitav teha noore õunapuu kujundamisel. Vanemal õunapuul võiks seda teha ehk sel juhul, kui võra on liiga hõre. Kui võra on tihe ja oksad hästi harunenud, siis võiks kärpimisest loobuda.
Horisontaalsetele, rõhtsatele okstele moodustub õunapuul rohkem õiepungi kui otse üles kasvavatele okstele. Et õunapuule horisontaalseid oksi kujundada, võib kasutada ka okste painutamist allapoole, selleks võib neid horisontaalsesse asendisse siduda nööridega. Parima tulemuse saab kui painutada kuni üheaastast oksa siis nad koolduvad õigesse asendisse juba kolme-nelja nädalaga. Kindlasti tuleb jälgida, et nöörid sisse ei kasvaks.
Eestis on soovitatud kõige rohkem kujundada õunapuule püramiidvõra, millele kujundatakse hõredate rinnetena või üksikokstena 5-6 põhioksa. Seda ja ka teisi võimalikke viise võra kujundamiseks kirjeldatakse põhjalikumalt Jaan Kivistiku raamatus “Tööd puuvilja-ja marjaaias”.
Kandeeas viljapuul, millel on juba paar oksarinnet ja te arvate, et enam kõrgemat puud ei tahaks, on mõnikord otstarbekas lõigata maha juhtoks (latv), mõne horisontaalselt väljuva oksa pealt. See aitab vältida puu liiga kõrgeks kasvamist, liiga kõrge puu otsast on õunte korjamine raskendatud. Ka sinna ei tohi jätta tüügast.
Õpi vahet tegema kasvupungadel ja õiepungadel, et sa ei lõikaks välja suvel õunu kandvaid oksi!
Tüvepikendusest välja kasvavad kahvelharud, mille väljumisnurk on terav (väiksem kui 45 kraadi), tuleks kõrvaldada, sest varem või hiljem hakkavad sellised kahvlisse kasvanud harud murduma. Samuti tuleks ära lõigata konkureeriv latv, kui selline on tekkinud.
Noore õunapuu võra tuleb kindlasti kujundada mitmel istutusjärgsel aastal, siis saate puu, mida hiljem on kerge hooldada. Kui õunapuud lõikama hakata alles siis, kui on tekkinud probleemid, on hilja. Lõikamisel tuleks silmas pidada ka puu sordiomast kasvu, võra eripära ja viljakande algust.
Noorenduslõikus
See, millal tuleb ette võtta õunapuu noorenduslõikus, sõltub sellest, kui hoolikalt on puud iga-aastaselt hooldatud. Kui puu laasub keskelt ja viljakandvus väheneb, kui ta on liiga püstise kasvuga ja annab vähe saaki või on liiga laiaks kasvanud ning kui tal on palju kuivanud oksi, tuleb noorendamine ette võtta. 20-30 aasta vanusel õunapuul võib noorendamist juba ette võtta küll.
Tugev noorendamine ergutab vesivõsude teket, millest kujundatakse uued oksad. Noorendada ei saa ühe aastaga, sest vesivõsudest uute okste kasvatamine on mitme aasta töö. Pärast noorendamist tuleb eriti hoolega kohe määrida suured lõikehaavad, et sealt kaudu haigustekitajad puusse ei saaks tungida. Ühel aastal ei tohiks ära lõigata rohkem kui kolmandiku võrast.
Peale tugevat lõikust oleks hea väetamine, et puul oleks jõudu haavad parandada.
Suvine õunapuude lõikus
Puu seisukohalt on kõige parem lõigata suvel. Seda võib tegema hakata peale lehtede täiskasvamist kuni augusti keskpaigani. Hiljem ei ole seda enam mõistlik teha, sest siis peab puu hakkama koguma jõuvarusid talveks ja hiline lõikus võib teda liialt nõrgendada. Suvel on ainevahetus kiire ja haavad hakkavad ruttu paranema. Suvise lõikuse käigus võib oksi välja lõigata, teha harvendus- ja noorenduslõikeid, nii et päike saaks paremini viljadele paista. Kui võra on piisvalt hõre, ei kimbuta seenhaigused liialt ja õunad, mis päikest saavad, värvuvad kaunimalt. Kevadisest lõikusest aga erineb suvine selle poolest, et ei tehta noorte, alles kasvanud võrsete kärpimist, see töö jäägu pigem kevadeks. Kui probleeme tekitavad liigsed vesivõsud, siis peale jaanipäeva ja juuli esimesel poolel, kui nad veel puitunud pole, on neid kõige lihtsam eemaldada. Siis ei pea neid lõikama, vaid saab murda. Nii eemaldub ta pesast koos alusega, tekkinud auguke kasvab juba samal suvel kiiresti kinni ja saabki lahti vesivõsude nõiaringist. Allpool pildil vesivõsu enne ja pärast murdmist.
Põhjalikke nõuandeid lõikamiseks on Jaan Kivistiku 1988 aastal välja antud raamatus “Tööd puuvilja-ja marjaaias”, samuti on kasulik materjal Erich Mägi 1975 aastal välja antud “Õunapuu” . Võrakujundusest on juttu ka “Maalehe” raamatus “Õun aias ja köögis”. Neid raamatuid saab küll osta veel vaid kasutatud raamatute müügikohtadest, kuid meie raamatukogudes peaks neid siiski veel laenutamiseks leiduma.
Väga hea raamat lõikamisest on ka Väino Eskla ja Sulev Järve “Puude ja põõsaste lõikamine“.
Siin on kodusaade viljapuude lõikamisest
ja siin õppevideo noorema viljakandeikka jõudnud õunapuu lõikamisest
Õpi lõikamist! 🙂
Fotodel meie lõigatud õunapuud.
