Sügisõunad – ‘Liivi Kuldrenett’, ‘Tiina’, ‘Sügisjoonik’, ‘Krista’, ‘Antonovka’ – need on Eesti inimeste arvates parimad söögi- ja koogiõunad. Aga kui sa saad maitsta meie õunaaias kasvanud teisi sügisõunte sorte nagu ‘Kikitriinu’, ‘Kaari’ või ‘Lembitu’, võid leida endale hoopis uued lemmikud!

Juba 10 aastat oleme korraldanud Jäneda sügislaadal suure õunanäituse, kus on väljas olnud nii vanad kui ka uued Eesti õunasordid, aga ka populaarsed välismaised õunasordid, mis meilgi edukalt kasvavad.
Näituse põhjal on teinud suure õunaülevaate “Maaelu”
Loe altpoolt lähemalt, millised maitsvad sügisõunte sordid meie õunaaias veel kasvavad.
Loe ka suveõuntest
ja talveõuntest

‘Aia Ilu’  – kollakasvalge viljalihaga, keskmise tihedusega, mahlane, magushapu. Õun sisaldab rohkesti C-vitamiini ning sobib hästi kuivatamiseks ja kompotiks
Vili valmib septembris ja säilib paar kuud. Vili on suur ümar. Valminult on õun täiesti kollane, päikesepoolsel küljel võib olla ka õrnalt punakas.
‘Aia Ilu’ hakkab noorelt vilja kandma ja kannab igal aastal. Sort on saagikas ja täiesti talvekindel. Sort on vähe vastuvõtlik haiguste suhtes.

‘Akerö’ – hapukad, hea maitsega, mahlased, mitte väga kõvad viljad.  Vili suuremapoolne, ümar-piklik, kaetud ühtlase telliskivipunase kattevärvusega, iseloomulikuks tunnuseks punnis varreõõnsus.  Korjata septembris, jahedas säilib paar kuud. Puu on tugevama kasvuga, talvekindel, pole väga vastuvõtlik haigustele, kannab keskmiselt, õunad valmivad ebaühtlaselt, küpsed viljad varisevad kergesti ja seepärast sobib pigem koduaeda kui äriaeda. Tõenäoliselt pärit Rootsist.

‘Antonovka’ –  rohekaskollased, keskmised või suured, mahlased, hapud õunad. Väga hea köögiõun, viljaliha ei muuda kuumutamisel värvi, sobib kompotiks, kuivatamiseks, moosiks. Vene maasort, mille hea talvekindlus on tuntud üle maailma. Koristatakse  septembri teisel poolel, tarbimisküps oktoobrist, säilib jahedas hoiukohas umbes uue aastani. Viljad ümarad kuni munajad, kantidega või kühmulised.
Puu on tugevakasvuline, ümara laiuva võraga, vilja hakkab kandma 4-6 aastal , väga saagikas ka vanas eas. Haiguskindlus üsna hea, üks talvekindlamaid sorte, pikaealine, vastupidavus kärntõvele hea. Ebasoodsal aastal võib esineda puuviljamädanikku. Tema võraokstele võib pookida talveõrnu sorte. Sobib kodu-ja äriaeda, on väga nõutud sort slaavlaste seas, sest pärimuslikult on ta tuntud raviõunana. On väga kõrge C-vitamiini sisaldusega.

‘Arli Mesiõun’ –  magusapoolsed, muredad, pehme viljalihaga, mahlased, hea maitsega, kollase põhivärvusega suured õunad. Päikese pool punakat põske,  suhteliselt saagikas, ei säili kaua, haiguskindlus keskmine. Talvekindlus hea. Sobib koduaeda.

‘Eva kuld’ – hapukasmagus, kõva viljalihaga, vürtsika maitsega sügisõun, mis läheb säilitades magusaks ja pehmemaks. Kaetud ilusa triibulise oranžika punaga. Säilib aasta lõpuni. Saagikus keskmine, haigustele üsna vastupidav. Puu tugevakasvuline, talvekindlus ei ole väga kõrge. Pärandkultuurisort.

‘Kaari’ – viljaliha on valge, tihe ja mahlane ja algul magushapu, säilitamisel muutuvad õunad järjest magusamaks. Hea pereõun, soovitame koduaeda.
“Ma võin oma pea anda, et see teile maitseb!”, ütles Marko Reikop, kui oli meie ‘Kaarit’ maitsenud. 😀
Koristama ja sööma võib hakata septembris, tarbida ära talve esimesel poolel, hiljem võivad pehmemaks muutuda.
Keskmise suurusega valkjaskollased viljad on kaetud ilusa punase triibustikuga. Puu on talvekindel ja hakkab varakult hästi saaki andma. Haiguskindlus üle keskmise. Hea võraga, lihtne lõigata.  Aretanud Kalju Kask.

‘Kaimo’ –  hea lauaõun, viljaliha mahlane ja väga magus, peaaegu ilma happeta. Üleküpsenud õunad muutuvad säilivusaja lõpus banaanimaitseliseks. Põhivärvus valkjaskollane, kaetud suurelt osalt tumepunase kattevärvusega. Sügissort, mille tarbimisaeg on septembrist novembrini.   Vili ümmargune ja keskmise suurusega, mõne madala kandiga.  Aretanud Pollis Kalju Kask. Puu on püstisema kasvuga, kasvutugevus on keskmine. Hakkab varakult vilja kandma. Üsna saagikas, keskmiselt haiguskindel, talvekindlus keskmine, väga külmal talvel võib kahjustuda.

‘Karamba’-  viljaliha rohekasvalge, pehmem, magusa maitsega. Ilusa punase kattevärvusega rohekaskollasel pinnal. Vili keskmise suurusega, kuid võib jääda ka väheldaseks. Kuju ümmargune või laimunajas. Puu hakkab varakult vilja kandma ja on saagikas. Hea väljumisnurgaga võraoksad kinnituvad tugevasti tüvele. Talvekindlus hea. Haiguskindlus hea.
Sügissort. Tarbimisaeg oktoobrist detsembrini. Vanemad on ‘Talvenauding’ ja ‘Cortland’.

‘Kikitriinu’ –  mahlane, väga magus, erilise vürtsika maitsega. Meeldib ‘Martsipani’ sõpradele. Viljaliha rohekasvalge, tihe, Lauaõun. Ei sobi väga hästi hoidisteks vaid rohkem värskelt tarbimiseks.  Sügis- ja talisort.  Tarbimisaeg oktoobrist veebruarini, ei tohi koristamisega hilineda, siis ei säili.  Vili on keskmise suurusega ja  laimunajas. Põhivärvus rohekaskollane, omab roosakaspruuni nõrka kattevärvust, mis katab poole vilja pinnast. Puu on tugeva kasvuga ja on keeruline lõigata. Hakkab varakult vilja kandma. Talvekindlus hea, haiguskindlus keskmine. Sobib koduaeda. Aretanud Kalju Kask.

‘Koit’ – mahlane, magushapu, kauni välimusega lauaõun, sobib mahlaks, kompotiks ja kuivatamiseks. Sügissort.  Viljade tarbimisaeg septembrist detsembrini. Vili keskmise suurusega, ümmargune või tömpkooniline, valkjaskollane, kattevärvuseks roosatäpiline puna, ahvatlev välimus. Viljaliha kollakasvalge, keskmise tihedusega,  Puu on tugeva kasvuga, vilja hakkab kandma hilja, alates kuuendast aastast peale istutamist, kaldub perioodilisusele, ei kanna igal aastal. Talvekindel. Viljad nakatuvad kärntõppe keskmisel määral. Sobib koduaeda. Aretanud Aleksander Siimon, ‘Suislepa’ seemik.

‘Koonik’ – viljaliha kollakasvalge, pehme, sulav, mahlane, hapukasmagus. Koor õhuke. Ilus maitsev lauaõun. Sügisõun. Vili suurepoolne kuni suur, kooniline, kollakasvalge põhivärvusega, laialivalguva helepunase kattevärvusega päikesepoolsel küljel. Puu on tugeva kasvuga, laiuva võraga, keskmise viljakandealgusega, viljakas. Aretanud Asta Kask Märjamaalt.

‘Kovalenkovskoje’ – kõrge kvaliteediga magemagus sügisõun. Vili munajas kuni laimunajas. Ilus, ahvatlevalt punane ja väga magus keskmise suurusega vili. Hakkab vara kandma, on saagikas, puu on keskmise kasvu ja parastiheda võraga. Haiguskindlus väga hea, keskmine vastupidavus kärntõvele. Karmil talvel sai külmakahjustusi. Soovitame soojalt koduaeda just magusa õuna armastajale, kui ei ela väga külmas kohas.  Aretatud Valgevenes.

‘Krameri Tuviõun’ – väga ilus kollane, päikese poolt õrna punase kattega kooniline õun. Väga mahlane ja omapärase hapumagusa kuni magusa vürtsika limonaadimaitsega. Viljad valmivad järk-järgult ja seetõttu hea valik koduaeda. Sobivad mahlaks ja kuivatamiseks. Viljub vara ja on väga saagikas. Ümmargume võra, vanemas eas rippuvate okstega, mis on tingitud suurtest saakidest.  Keskpärane talvekindlus, kärntõve kardab vähesel määral. Liiga hilise koristamise korral hakkavad viljad varakult seest pruunistuma. Aretanud Järvamaa talupidaja perest pärit Otto Kramer Tallinnas. Tarbimisaeg septembrist jaanarini.

‘Krista’ –  üks hinnatumaid sügisõunu mahlase ja kõva, karge õuna armastajate poolt. Viljaliha valge, tihe, mahlane, magushapu. Lauaõun, aga temast saab ka väga maitsvat moosi ja mahla. Tarbimisaeg septembrist detsembrini. Heas hoidlas säilib talve keskpaigani. Vili keskmise suurusega, ümmargune või laiümmargune,  ühtlase kujuga. Põhivärvus valkjaskollane. Punane kattevärvus esineb kuni poolel vilja pinnast. Puu viljub varakult ja on saagikas. Võraoksad on hea väljumisnurgaga ja  kinnituvad tugevasti tüvele.  Talvekindlus keskmine. Haiguskindlus hea. Kärntõppe nakatub vähe. Seetõttu  sobib maheviljelusse. Aretanud Kalju Kask.

‘Liivi kuldrenett’ – teadmata päritolu hõrgu mekiga sügisõun. Korduvalt valitud erinevatel võistlustel eestlase lemmikuks. Viljaliha tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev. Tõenäoliselt kõige populaarsem õun Eestis. Vili väike või keskmise suurusega, ümmargune, põhivärvus kollane, päikese pool võib olla heledat puna. Üle valminult muutub klaasjaks, pika säilitamise korral aga jahuseks. Koristatakse septembri esimesel poolel, tarbimisküps septembrist-oktoobrist, säilib detsembri või jaanuarini. Puu keskmise kasvuga, varaviljuv, ühtlase kandvusega, viljad kärntõvele vastupidavad, kuid lehed nakatuvad. Sort on vastuvõtlik viljapuu-tüvevähile.  Talvekindlus keskmine. Sobib hästi kompotiks, kuid mitte moosiks, sest laguneb halvasti. Sobib koduaeda.

‘Treboux’ ehk ‘Pärnu Tuviõun’ ehk ‘Lambanina’ – hinnatud  oma õrna viljaliha, ilusa kollase värvuse ja mahlasuse poolest, magushapu maitsega. Lauaõun. Sügissort.  Tarbimisaeg septembrist novembrini. Vili keskmise suurusega, piklikkooniline. Vili valkjaskollane.   Sobib kompotiks, mahlaks ja kuivatamiseks. Puu on tugevakasvuline, laiuva võraga. Vilja kandma hakkab varakult. Talveõrn. Vastuvõtlik viljapuu-tüvepõletikule ning viljapuu-tüvevähile. Viljad on vastuvõtlikud kärntõvele. Sobib koduaeda. Õuna realiseerimisaeg on lühike ja ta on käitlemisel õrn. Aretanud Pärnu poeglastegümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Jules Treboux 1880. aastate paiku.

‘Lembitu’ – sügissort. Viljaliha on  magushapu, krõmpsuv, mahlane, suured õunad on meeldiva maitsega, kollakasvalge, keskmise tihedusega, sobib ka hoidisteks, hea valik koduaeda. Vili keskmine või suur, tömpkooniline, üle vilja on  märgatavad kandid. Rohekaskollast põhivärvust katab päiksepoolsel küljel õrn triibuline puna.
Puu on tugeva kasvuga, ümmarguse võraga. Hakkab varakult vilja kandma ja on saagikas. Talvekindlus keskmine. Suhteliselt vastuvõtlik viljapuu-tüvevähile. Kärntõvekindlus on keskmine. Aretanud Aleksander Siimon ja Kalju Kask Pollis. Aastal 1946 ristatud ‘Liivi kuldrenett’ × ‘Wealthy’.

‘Melba’ – mahlane ja tugevamaitseline klassikaline sügisõun. Vürtsikas ja tugeva aroomiga. Viljaliha valge, kore.  Valmib septembris ja säilib novembrini. Keskmise suurusega, rohekaskollane, päikese poolt karmiinpuna. Puu keskmise kasvu ja hõreda ümara võraga, hakkab vara kandma ja on viljakas. Vastuvõtlik kärntõvele ja puuviljamädanikule. Talvekindel. Kasvukoha suhtes ei ole väga nõudlik. Kannab praktiliselt igal aastal. Parim õun klaasjate õunatükkidega keedise valmistamiseks, mahlaks ja kompotiks ning kuivatamiseks. Meie aias on olemas ka punane kloon ‘Red Melba’, tema õunad on üleni tumepunased.  Pärit eelmise sajandi algusest Canadast.

‘Mõnsa’ –  maitsev sügisõun.  Suured, mahlased ja muredad õunad valmivad septembris, on magusad ja suus sulavad. Kaunid, kollased, väheke roosakat puna päikesepoolsel küljel. Ei säili pikka aega. Lauaõun. Haruldane. Aretanud  Asta Kask.

‘Pioner Orlovski’ – viljaliha on rohekas, tihe, mahlane, hapukasmagus. Vili on keskmise ja üle keskmise suurusega (135-170g), lameümmargune, veidi asümmeetriline, laiade ribidega. Koor on sile, läikiv, kuiv. Põhivärvus helekollane, roosakal punal on punased triibud suuremal osal viljast.  Puu on keskmise kasvutugevusega, ümara võraga. Külma- ja kärntõvekindel. Sügissort, viljad säilivad kaks kuud. Aretatud venemaal ‘Antonovka krasnobotška’ ja seemiku SR 0523 ristamise teel.

‘Raile’ –   magushapu, krõmpsuv, mahlane, hea klassikaline sügisõun. Triibulise punaga. Vili munajas kuni laimunajas, kantideta. Puu on mõõduka kasvu ja rippuvate okstega, hakkab vara vilja kandma. Hea vastupidavus haigustele. Aretatud Räpinas Jaan Kivistiku poolt (‘Rae Ime’ × ‘Lea’).

‘Solnõško’ – tihe, peeneteraline, mahlane, hapukasmagus viljaliha. Maitsvad ja ilusa välimusega suured kaunilt tumeroosad õunad. Vili on keskmise suurusega (130-160g), piklik, laiade ribidega, helekollane või rohekaskollane, mida katab kogu vilja ulatuses vaarikpunane jume. Puu on nõrga kasvuga, võra ümar, keskmise tihedusega. Külma- ja kärntõvekindel, saak suur. Vähe levinud. Aretatud Venemaal.

‘Sõstraroosa’ -maitsev magemagus sügissort, mille vili valmib septembris ja ja säilib umbes ühe kuu. Viljaliha kollakasvalge, mahlane, meeldiva magemagusa, mõnikord veidi mõrkjasmagusa maitsega. Vili keskmise suurusega, tömpkooniline kuni ümmargune. Kollakasvalgel põhivärvusel  katkendlike joontega triibuline puna. Puu on tugeva kasvuga, laiuva ümmarguse võraga. Saagikus hea, viljakande algus keskmine. Puu on üsna talvekindel, haigustele ja kahjuritele vastupidav. Sobib koduaeda. Aretanud Jaan Raeda ja tema isa Jaan Jürgenson.

‘Sputnik’ -pehmem ja muredam hilissügisene-pooltalvine õun, veidi mõrkja maitsega, pole väga hapu ega väga magus. Ahvatleva punase välimusega kooniline vili. Korjamisküps oktoobris, kehvade säilitustingimuste korral hakkab mõne nädalaga  seest pruunistuna ja läheb jahuseks. Puu hakkab vara kandma ja on väga saagikas. Puu ei ole väga suure võraga ja muutub suurte saakide tõttu längusoksaliseks. Sobib  maheviljeluseks. Haiguskindlus rahuldav, talvekindlus hea.

‘Sügisdessert’ – väga omapärase vürtsika hapukasmagusa maitsega. Kõrgelt hinnatud suured maitsvad lauaõunad, roheka alusvärvuse ja punasetriibulise kattega.  Valmib septembris ja säilib kuni 1,5 kuud. Õuntest saab head mahla, aga kompotiks ta väga hästi ei sobi. Puu on laiuva võraga ja tuleks lõigata seest hõredamaks, et õunad päikest saaks ja hea maitse omandaks,  liigse saagiga aastal on soovitav õunaalgeid vähemaks noppida, et viljad korralikult täis kasvaksid. Sort võib nakatuda kärntõppe ja puuviljamädanikku. Mullastiku suhtes leplik, aga kehval mullal võib haigestuda. Keskmise talvekindlusega, hakkab varakult kandma ja on saagikas. Sobib hästi koduaeda.

‘Vahur’ – ‘Kuldrenetile’ sarnase maitse ja välimusega sügissort, kuid viljad on suuremad, lameümmargused, kantidega. Viljaliha kollaksvalge, mahlane, maitsev, magushapu. Põhivärvus rohekaskollane või kollane.  Lauaõun. Õunad saavad tarbimisküpseks septembris ja säilivad novembrini. Üle küpsedes lähevad jahuseks. Puu on keskmise kasvuga, lameümmarguse võraga. Hakkab vara vilja kandma ja on saagikas. Talvekindlus hea. Vastupidav kärntõvele. Aretanud Aleksander Siimon Pollis. Valitud ‘Antonovka’ vabal tolmlemisel (1947) saadud seemikute hulgast. Sobib koduaeda.

‘Sügisjoonik’ – viljaliha keskmise tihedusega, kollakasvalge, mõnikord roosakate triipudega, magushapu keskpärase maitsega. Vili keskmine, rohekaskollane, tumeda triibulise karmiinpunaga. .  Koristus septembri keskpaigas, tarbitav veel ka oktoobris.  Puu on tugeva kasvuga, suure ja laia võraga, viljakas, kannab üsna korrapäraselt, mullastiku suhtes leplik, sobib ka rasketele savimaadele, kärntõve suhtes keskmise vastupidavusega, väga hea talvekindlusega. Üks parimaid mahlaõunu, sobib ka moosiks, kompotiks ja kuivatamiseks. Sobib koduaeda inimesele, kes armastab palju hoidiseid valmistada. Pärit Lääne-Euroopast.

‘Tiina’ -üks populaarseimaid sügisesi magemagusaid õunu. Õunad suured, viljaliha keskmise tihedusega, valge, mahlane, magusa maitsega.  Korjamisküpseks muutub septembris, viljad valmivad järk-järgult. Tarbimisaeg kuni detsembrini. Vili suur, munajas või ümarovaalne. Põhivärvus rohekaskollane, nõrk punakas kattevärvus.  Pikal seismisel võib muutuda jahuseks ja hakkab seest pruunistuma. Puu hakkab varakult vilja kandma ja on saagikas. Talvekindlus hea. Haigustest võib ‘Tiinat’ ohustada kärntõbi ja viljapuu-tüvevähk. Ei sobi hästi hoidisteks vaid parim lauaõunana. Aretanud Aleksander Siimon ja Kalju Kask Pollis. Aastal 1947 ristatud ‘Sügisjoonik’× ‘Liivi kuldrenett’.