Kuusevõrsed rahvameditsiinis
Harilik kuusk (Picea abies)
(Vene k. Ель европейская)
Kuusk on rahvameditsiinis tuntud kui imuunsüsteemi tugevdav, virgutav ja mikroobidevastase toimega ravimtaim. Vanaema rääkis, et sõjaajal tehti temast jõujooki, see aitas terve püsida nii sõduritel, lihtinimestel kui loomadel.
Rahvameditsiinis tuntakse noori kuusekasve veel kui tõhusat vahendit hingamisteede põletike leevendajana, rögalahtistajana köha, bronhiidi ja angiini korral. Kuusevõrsete tarbimine võib kiirendada vereringet ja kiirendada vereloomet, aitab ka väsimuse ja närvilisuse vastu.
Meie Rebase talu pere usk kuusevõrsete võimsasse toimesse tekkis siis, kui olime mitu kuud hädas olnud lapse pikaajalise köhaga. Keetsime kuusevõrsetest siirupi, andsime seda lapsele 3x päevas teelusikatäie söögi alla ja kahe nädala pärast oli last pikka aega kurnanud köha kadunud. Peale seda oleme kuusevõrsesiirupit valmistanud igal kevadel ja pakkunud seda teistelegi loodusravi pooldajatele.
Ärge tarbige üle 3 nädala järjest. Kui te tarbite muid ravimeid, pidage enne kuusevõrsesiirupi kasutamist nõu arstiga. Kuusevõrsesiirupi tarbimine võib olla vastunäidustatud raskete maksa- ja neeruhaiguste korral, samuti võiks arstiga nõu pidada raseduse ja imetamise korral ning väikelastele manustamise suhtes.
Noortes kuusekasvudes ja okastes on rohkelt C-vitamiini, aga ka K- vitamiini ja A-provitamiini karotiini. Seal leidub veel rauda, kroomi, mangaanisoolasid. Okastes sisalduvas eeterlikus õlis on omakorda pineeni, kamfeeni, kareeni, kadineeni, ja kuni 26% bornüülatsetaati.
Allikad:
Mall Värava “Meie ravimtaimed”
Debora Yost “Loodusravi käsiraamat”
manaratas.ee
maarohud.weebly.com